Friday, August 31, 2012

Pottahi, lihtpott, lakitud

 http://nagi.ee/photos/neptun/ vaata kõiki pottahje siit http://static2.nagi.ee/i/p/441/61/110404713f1093_l.jpg/1
Mauno Väljamäe: Lihtpottahi (lakitud) Allika tn Pärnushttp://nagi.ee/photos/neptun/11040471/
Raua kasutamisest ahjus http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=1&t=28303

Kui suurt ahju vaja, Aseri või Lode tellis

Re: Kui suurt ahju vajahttp://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=1&t=27079&hilit=ahjutellis&start=50

Lugemata postitusPostitas juhan » 19 Veebr 2011, 13:20
Mul sõbral selline komlekt Pärnus: paremal soemüür, keskel KAMIN ja vasakul AHI ning need kokku ei moodusta sönapaari KAMINAHI! See ongi pottsepatöö ja see ongi ehe näide sellest!
On 2 tuba ja köök. Köögist köetakse pliiti ja ahju.
Valmistusaasta 1958 kevad. Parandustöid on teostatud korra pliidi sisu ümerladumisel ja ahjuukse uuesti kinnitamisel ning ühtlasi võlvi kohendamisel. Kahjuks on nende aastate jooksul kivide soojasalvestusvõime märgatavalt vähenenud. Tuleks sisud ümber laduda.
Siin tulebki pottahju eelis välja telliskivi ahju ees. Hästi tehtud pottahi jääb,aga tellisahi tuleb uus teha!
Käis ka küsimus siit läbi, et mis on poti ja tellise vahe. Vastuse saamiseks tuleb teha töid erinevate küttekehade kallal ja tähele panna, kuidas materjalid käituvad.Näiteks 20-nd aastat tagasi toodetud "VÕRUKIVI" salvestas pea poole paremini,kui tellis "aseri".
On ka ahjupotil ja teisel ahjupotil vahe!
Manused
küttekehad.JPG
Lugemata postitusPostitas Olaf » 21 Veebr 2011, 13:18
Tere!
Ei hakanud uut teemat tegema, haakub selle teemaga, küsimus oleks järgmine.
Mul on pottahi mõõtudega 102x85x215, maht seega 1,86 m3, kas ta peaks olema kolme või viielõõriline, et ta kasutegur oleks maksimaalne. Kütab see ahi maja
alumist korrust 73 m3.
Olaf
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
 
Postitusi: 96
Liitunud: 30 Aug 2010, 12:29
Tänanud: 0 korda
Tänatud: 2 korda
Kasutajahinnangud: 0|0|0

Re: Kui suurt ahju vaja

Lugemata postitusPostitas Kalvis » 21 Veebr 2011, 17:13
Küsid valesti, lõõride arv ei määra nii midagi, kas sul üldse korstent on ja oled arvestanud, et kui liiga pikad lõõrid teed, jahutad suitsu nii maha, et korsten hakkab pigitama.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
 
Postitusi: 3333
Liitunud: 03 Veebr 2008, 15:02
Tänanud: 0 korda
Tänatud: 23 korda
Kasutajahinnangud: 10|0|1

Re: Kui suurt ahju vaja

Lugemata postitusPostitas Olaf » 21 Veebr 2011, 20:18
Toodud mõõtmetega ahi on valmis ehitatud ja kolmelõõriline. Ehitatud krooni alguses.
Tõmme on selline , et " viib või paberi korstnasse " ja peale kütmist on teisel korrusel asuv korsten päris soe.( ahi ise on esimesel korrusel ).Olen seda ahju 18 a kütnud ja
korstent puhastades pigi pole olnud ning tahma tuleb ka vähe. Ma arvan pigem, et korstnasse juhitakse liiga kuum suits.
Probleem on selles ,et ahi ei anna vajalikul määral sooja ja liiga suur osa soojusest
"lendab korstnast välja". Minu arvates tegi pottsepp lõõride valikul vea nii suure ahju puhul.

Re: aseri vs lode tellishttp://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=1&t=34073&hilit=ahjutellis

PostitusPostitas raga » 08 Apr 2012, 08:00
Ise olen suht aseri fänn, uus ahi põletab küll kivi ühtlasemalt, aga mikromõrasi ikka esineb ning milliseid, see oleneb partiist. Lodet saab tõesti töödelda nagu savi terava kirkaga, aga mõõdukõikumine tundus mulle oluliselt suurem aserist. Värvuselt on Lode ilusam kindlasti! Aga punase aeg on anyway lõppenud! :yahoo: Teadsin ka ise, et Aseri kivi nõksu tihedam ning mass=inerts, aga kui nüüd uuesti mõelda, siis kas tõesti pehmema põletuse kivi annab oma sarnase massiga tugevamast kivist pikemalt sooja? :scratch: Või on see teaduslikult tõestamata, kuna üks räägib ühte, teine teist? Lode on ju olemuselt poorsem, rohkem termose effekti. Tõenäoliselt on vahe inimesele vaevu tuntav, küll aga nähtav. :)
raga
Korralik postitaja
Korralik postitaja
 
Postitusi: 151
Liitunud: 22 Apr 2009, 23:52
Tänanud: 0 korda
Tänatud: 2 korda
Kasutajahinnangud: 2|0|0

Re: aseri vs lode tellis

PostitusPostitas vuuk » 08 Apr 2012, 08:11
ASERI TÄISTELLIS
aseriPTT ja VTT.jpg
aseriPTT ja VTT.jpg (4.34 KB) Vaadatud 750 korda


LODE TÄISTELLIS
lode.jpg
lode.jpg (4.77 KB) Vaadatud 750 korda


VÕRDLUS
tellistevõrdlus.jpg
tellistevõrdlus.jpg (30.86 KB) Vaadatud 750 korda


Aseri mõlemal tootel kasutustemperatuur kuni 700kraadi C
Lode toodetel kasutustemperatuuride kohta andmed puuduvad, aga korstnatellise ehk VTT (cimney bricks) kohta on tärnikesega märkus: võib kasutada ainult ahjude ja kaminate välisvoodris.
Viimati muutis vuuk, 08 Apr 2012, 09:47, muudetud 1 kord kokku.
| Üldehitustööd | (asukoht Keila-Saue prk.) |
| info[ät]vuuk.ee | tel: 5011444 | http://www.vuuk.ee |
vuuk
Ehitusspets
Ehitusspets
 
Postitusi: 693
Liitunud: 15 Jaan 2008, 10:34
Tänanud: 12 korda
Tänatud: 26 korda
Kasutajahinnangud: 4|0|0
Blogi: Vaata blogi (3)

Re: aseri vs lode tellis

PostitusPostitas kaminahi » 08 Apr 2012, 08:39
Kes see siis savitellist ikka koldesse lapib enam :scratch: Ahju tsoonid kus max temperatuur üle 600 tuleb minu mõistuse järgi teha tulekindlast kivist ja mujale kõlbab ka aiatellis "chimney brick" ;) uhkesti
Seda, et korstnatellis on Wienerbergeril vaid ikka VAT.

Sama ka Wienerbergeri telliste kohta. PTT on ütlasemalt põletatud, ehk seda põletatakse naks madalama tulega.
Hea tava on arvustada inimeste mõtteid ja arvamusi, mitte isikuid endid, ning oma arvamusi argumenteerida.
tel. 54514881 OÜ Ahjumaailm, http://www.ahjumaailm.ee
koostöös http://www.unibuild.ee
kaminahi
Ehituspenskar
Ehituspenskar
 
Postitusi: 3635
Liitunud: 22 Dets 2006, 10:27
Tänanud: 93 korda
Tänatud: 44 korda
Kasutajahinnangud: 15|0|1

Saturday, August 25, 2012

Minu hea pliit, leitud pildid

http://img839.imageshack.us/img839/7739/tiitkavand.jpg uus luguPiltPilthttp://img232.imageshack.us/img232/6999/ain4s.jpg nii ära teehttp://desmond.imageshack.us/Himg534/scaled.php?server=534&filename=raudkiviahidangives.jpg&res=landinghttp://desmond.imageshack.us/Himg84/scaled.php?server=84&filename=sam0152c.jpg&res=landinghttp://imageshack.us/photo/my-images/834/sam949530.jpg/taluhoonehttp://www.kv.ee/i/upload/y10/w07/d2/23823657.jpgtaluhoone kaminNägin ka pliitat.JPGTagumine pool..JPGhttp://www.ehitusfoorum.com/download/file.php?id=1915Selline küpsetusahi on ka päris huvitav lahendus. Ma pole ise näinud veel sellist pliita sees. Ei tea, palju kütma peab, et kook ää küpseb?

Vaatan, et suits läheb kahte ringi korstnani, vasakult paneb otse, ilma lesota ka.Praeahjul paistab ees olema SVT tihendiga uks, järelikult saab ka praeahju vajadusel tule teha.Tuli käib, siis läbi küpsetusahju? Lihtsalt huvitav oleks teada, mitte, et ma järgi hakkaks tegema.Mul tavaliste asjadega niigi mässamist küll :) .http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=1&t=29956P1000755.JPGP1000757.JPGPilt
http://img405.imageshack.us/img405/5324/uno009.jpgPiltPiltPiltPiltPlaat - töötasapind, igas ehituspoes olemas
http://www.porsche-foorum.org/album/albums/userpics/10001/DSC07638.JPGhttp://www.porsche-foorum.org/album/albums/userpics/10001/DSC07638.JPGKuivade puudega küttes tahma nagu pole (Ka korstnast polnud midagi suurt välja võtta peale esimest täis kütteperioodi) aga seda spetsiifilist lõhna või haisu tuleb küll kahjuks...ma ei tea....kuidagi sõltuvalt ilmast vist. Puid pole vaja segada ega liigutada ja seepärast ust avada pole vaja aga jah lahtise uksega kaminana päris kasutada ei saa. Mul pole korstnal koonust, arvan, et kui selle lõpuks plekist valmis saan siis asi paraneb aga praegu tegelikult ei häiri.

Teiseks miinuseks on see, et tule suund on alt õhku lastes otse uksele.....ei tea kas panin tuharesti valesse kohta või mis aga alt õhku lastes ei saa justkui ilusat leeki kätte mis liiga kuum poleks....on kas hapniku vaegus või üli intensiivne põlemine. Olen proovinud ja proovinud ja proovinud aga ikka on mu meelest parim variant nii kütta, et ukse teen lukust lahti ja lükkan siis vastu lukku tagasi (ka 10cm võib lahti teha aga vajadust pole. .....ja alt annan siis niipalju kui eredaks julgen leeki ajada. Nii on tuli teises suunas sest ukse vahelt tõmmatakse hku koldesse ja leek läheb uksest eemale ja uks pole nii tuline et meetri kauguselt mööda kõndida kuum. Nii ei pea ma vähemalt midagi timmima koguaeg ja põleb algusest lõpuni ilusti samalaadselt. nii küttes peab klaasi kord nädalas pesema sest hingede poolt ei tõmba õhku ja sealt läheb tahmseks nädalaga aga kui alt vaid õhku lasen ja ukse õhutusaugust siis on tuli nii klaasi peale, et lakk kärssab, klaas on ülikuum ja põleb pruuniks mitte ei tahma mustaks.

Muidu olen ise ülirahul sest soojalembeline nagu ma olen ei elaks üle seda kui hommikul on alla 25 kraadi toas. Mul kulub m itu tundi enne kui kõik riided selga saan :D Praegu nii ilusti super ühtlane olgu siis 6 või 9 puud köetud ei tunne siiski mingit temperatuuri kõikumist (Kütan iga päev) veidi naljakas on see, et keegi ei saa katsudes aru kas on täna juba köetud või ei sest kusagilt kuumaks ei lähe aga igalt poolt on soe. Korstnast tuleb endiselt 80-90 välja kui leeki kõrgeks ei lase ja puid läheb praegusel soojal ajal vähe....50neseid kuivi kulub nädalaga veidi vähem kui 2/3 sellest augutäiest.

Panen millalgi ilusamaid pilte kui suudan kuidagi nii pildistada et õigest värvist aimu saaks, praegune pilt on suht BS värvide kohalt.

Ahjaa, kui sõbrad külla tulevad siis on rõdu uks ja aken lahti sest kõigile soe tuba mitte kohe ei meeldi.

Tänan kaasa elamast.PiltNüüdsete suurte külmadega pigin tõdema et peab 8-10 halgu igapäevaselt ahju laduma (0,5m pikad) ja nüüd mil taas väljas päeval sula öösel külmetab läheb halg-paar vähem. Täna olid peenemad pilpad ja sai kogunisti 9tk ahju. (Eks ole ikka nii et kui väljast külmununa tuled siis pillud rohkem alla....nagu tühja kõhuga toidupoes)

Ruutmeetrite osaga on nii et päris 50 kahjuks enam välja ei vea...... enne oli 55 ruudune tühi ruum aga kui sise + välis seinad püsti ja se mölakas ahi kahkokku klopsitud vaba põrandapinda vaid ~45ruutu

Olen seda kirjeldanud aga kirjeldan veelkord väikese sketžiga on lihtsam aru saada kuidas ja kuipalju kütan. Maja jaguneb pmt kolmeks.
Vasakul on 2 tuba ja garderoob mida kütab viimati valminud kõnealune kamin-ahi.
Keskel on köök, dušširuum, saun mida peaks kütma pliit
Paremal on 2 väikest tuba mida kütab kah mitte just standardlahendusega ahi

JA reaalselt on asi nii , et nädala sees, kui pere kodus pmt vaid öösel ja õhtuti siis kütame kahte ahju korraga võimaluse piires igapäevaselt (Töölt tulles) ...vahepeal jääb emb.kumb kütmata viitsimatusest sest külm ju ei torgi (Enne kütmise alustamist on toas tavaliselt 22-23 kraadi)
Keskmine osa jääb kahe sooja osa vahele ja vaid paar ruutu välisseina ei jõua seda maha jahutada kui kahelt poolt sooja tuleb. Kuna kolme kohta ei viitsi tuld alla teha siis seda ei küta ja kasutame elektripliiti....nädalavahetusel kui rohkem aega saab ka pliidi alla vähemalt korra tuli tehtud ja saunaahju köetud.

Kaks väikest tuba ehitasin varem ja seepärast on seintes soojustust vaid 10 cm.....aga külm pole toas kunagi....puid tundub siin vaid 25 ruudu peale minevat samapalju kui teises ahjus 45 ruudu soojana hoidmiseks. Vasakpoolne suure toa osa sai hoolikamalt tehtud ja soojustus on kahes kihis ja karkass on risti et vältida külma ülekannet karkassi pidi. Kips korralikult pahteldatud ja värvitud ka tapeedi ja seina laudise all. Laed on kõigis tubades VA suur tuba väga korralikult tehtud...kahes- kolmes kihis 20-30 cm villa hoolikalt paigaldatud.....Vaid suure toa lagi on selline õnnetu, kus palke tahtsin tuppa jätta ja sama palgi ots on ju teise otsaga õues....palkide vahel veel laudis puudub aga 15cm villa ja tuuletõke on vahel.

Ise olen väga rahul sellega, et puid läheb hulga vähem kui mu naabruses oleval veidi väiksemal vanemate majal (vana palkmaja ühe ahju ja igapäevaselt köetava pliidiga)
Ainus mis mulle ei meeldi on see, et piisab ukse pooleldi lahti tegemisest ja keerab suits tuppa.....Klaasi tegelikult tahmab vähe sest kui ukse vahelt lisa õhku annan siis on tule suund uksest eemale. Kord nädalas klaasi puhastada pole minu jaoks probleem ja sellest ei tee numbrit. Ei tee tegelikult ka sellest sisse ajamisest numbrit sest puud põlevad väga hästi ja kordagi neid kohendada pole reeglina vaja kui puid koldesse ladudes veidi mõelda mida teed. Tõmme on justkui väa hea...kui otsesiiber avada siis on tõmme ülivinge aga asi polegi tõmbe puudumises...ilmselt tegin kolde ehitusega miskit valesti oma lollusest (Iga kivi paika pannes ei saa ju foorumis rippuda ja nõu küsida)


Kui uks oleks madalam siis sisse ei ajaks....Ukse ülemist äärt millegagi sulgedes tõmmatakse avast õhku vaid sisse mitte ei aeta tuppa. Ukse kohalt on ahi siiski puhas sest tõesti pole vaja puid kohendada nagu teises ahjus mille põrand pole kaldu.


Mina olen rahul, huvilistele näitan asja hea meelega.

EDIT: Vahepeal proovisin ka 1 a kuivanud 40neste puudega ja neid pid terve kolde täis laduma et sama soe saada :S igatahes jätsin nad rahule ja selleks ja vist ka järgmiseks aastaks on mul kuivi 50neseid veel (3a kuivanud) (Kasutan segaaaapuitu...kask, kuusk, mänd, lepp ja veel miskit seal sees)
Proovimise mõttes olen proovinud ka kolde tagumisse otsa tule teha puid püsti ladudes.....nii jääb puudest ukseni palju maad mille vahele ka tuharest...ja nii on kõik õige...sisse ei aja ka siis kui uks pärani. Saab kütta ka uks kinni ilma et asi ääsiks muutuks (Muidu kui puid traditsiooniliselt panna siis ei saa kinnise uksega kütta ja see jääb irvakile, et sealt lisaõhku tõmmata ja sellevõrra tõmbab alt vist vähem õhku ja ei lähe ääsiks kätte ära. Muidu läheb nii julmalt põlema, et laseks sellega kolde laiali.
Loo jätku vaata http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=1&t=11336&start=100Väga hea ahi, ka kamin on töökorrashttp://www.kv.ee/i/upload/y10/w28/d1/24571211.jpgPliit on korras, samuti soeseinKlõpsa pildi vaatamiseks täissuuruseshttp://www.weissenstein.ee/pildid/albums/userpics/10003/normal_pliit_03.jpg
 http://www.weissenstein.ee/pildid/displayimage.php?album=87&pos=28
 http://www.weissenstein.ee/pildid/index.php?cat=30  pilte kamina ja pliidi ehitusest, pottsepakursushttp://farm2.static.flickr.com/1047/5133402296_1e4b2fe4d3_b.jpg
 http://farm2.static.flickr.com/1047/5133402296_1e4b2fe4d3_b.jpg  ehitushange

Vana pliit on väga "õhukeseks " kulunud, muidu tõmme on hea. sooviks uut vanaaegsesstiilis pliiti.




Ehitusmaterjalid: Hanke võitja poolt  
Hanke lõpp: Lõppenud (T, mai 26, 2009)
Maakond: Raplamaa
Töö algus: E, juuni 1, 2009 (Soovituslik)

Korraldaja: Eraisik profiil

Korraldaja andmeid näeb vaid hanke võitja või paketi omanik




Lisatud pildid

Kõik Pakkumised

kokku 3 pakkumist, keskmine 724.33 EUR
Kasutaja Summa Kõikumine K/m Ettemaks Lisatud Vestlus
ID 18792 894.76 EUR +/- 1% ei sisalda - 29.04.09 Näita
Vestlust
(0)
Kogu materjal ja töö. lisandub uks,praeahi,plaat. kui vanad on töökorras saab neid kasutada. garantii tööle
ID 18174 703.03 EUR +/- 1% ei sisalda - 01.05.09 Näita
Vestlust
(0)
Reaalne hind umbes 8000-10000 koos materjaliga, kui saab ka vanu asju kasutada (veekatel) muud tarvikud, kaasa arvatud kivid, uued hinna sees
ID 19545 575.20 EUR +/- 1% ei sisalda - 24.05.09 Näita
Vestlust
(0)
Valmib umbes 3 päeva

Küsimused hanke korraldajale
Küsimus ( ID 17036) 29.04.2009 14:42 Reeglite rikkumine
Kas soovite ka veekatelt uut
Vastus Reeglite rikkumine
Veekatlal pragusi ei ole , ehk saab sama kasutada
Küsimus ( ID 17877) 02.05.2009 19:06 Reeglite rikkumine
Kas truup jaab vana ja kas soovite koos materjaliga
Vastus Reeglite rikkumine
Kui kannatab siis sama, materjal hanke võitja poolt.